Pensioni investeerimiskonto stardib

 

Sügisel 2021 startis uus mäng. Inimesed said teise samba rahad välja võtta, asuda investori rolli ja hakata ise pensioni koguma. Enamik valis kaubanduskeskused, aga hulk kodanikke, umbes 3000, valis võimaluse hakata pensioni investeerimiskonto vahendusel ise oma raha juhtima. Kokku laekus pensioni investeerimiskontode arvetele septembri esimestel päevadel 47 miljonit eurot ehk keskmiselt 15 600 eurot investori kohta.

Astusin harrastusinvestorina samuti optimistlike pensionikogujate hulka ja asusin oma portfelli üles ehitama.

Neljapäeval ja reedel, 2. ja 3. septembril 2021 tegid oma rekordid Coop Panga ja LHV aktsiad, mis olid rallinud aasta algusest saadik. Kas ralli jätkub ja kaasa tõmmatakse ka teised Tallinna börsi aktsiad? Reedel olin otsinud veel Swedbankist seda õiget klikkimise kohta ja mediteerinud. Ka internet oli umbes ja arvuti hangus kogu aeg.

Vaatasin oma rahahunnikut, otsustasin venitamise lõpetada ja ostma asuda ning vormistasin juba pühapäeval paar ostuorderit. Võtsin kõigepealt Tallinna börsi dividendiaktsiaid. Igaks juhuks ettevaatlikult, sest hinnad olid suvi läbi üles libisenud. Coop ja LHV oli lausa kolmekordistunud, aga ajaloolisi rekordeid tegid ka teised börsifirmad. Tallinna Kaubamaja oli roninud üle 11 euro. Esmaspäeval 6. septembril ostsin 50 Merko Ehituse, 70 Tallinna Kaubamaja, 300 Tallinna Sadama ja 50 Tallinna Vee aktsiat. Tallinki ja LHVga otsustasin veidi oodata.

Merko Ehitust suutsin esmaspäeva hommikul osta tasemel 16,48 eurot, mis oli täiesti segane hind, isegi Tallinna börsil näha olev ajalooline graafik ei näita nii kõrget hinda. Ise oled loll, kui paned orderile liiga kõrge limiithinna.

Tallinna Kaubamaja suutsin osta tasemel 11,72, mis oli reede, 3. septembri tipp. Ise oled loll, kui paned orderile liiga kõrge limiithinna.

Peagi saabus kurb tõde: ralli oli läbi saanud. Coop Pank oli keskpäevaks kukkunud 10 protsenti ja ka LHV oli tugevas miinuses. Järgmistel päevadel langus jätkus ja paljude optimistlike investorite pensionikontod läksid kiiresti punasesse. Järsku oli optimism läbi saanud. Kas pensioni investeerimiskonto omanikud olid kogu raha ära tuulutanud? Rahvale oli antud 1 miljard, investeerimiskontodele oli sellest jõudnud vaid tühised 47 miljonit ehk kokku 4,7 protsenti kogu rahahunnikust.

Probleem oli laiem. Saabunud oli globaalne karuturg. Hinnad kukkusid üle maailma. 7. septembril sain aru, et olin olnud liiga innukas, oleksin pidanud laisklema veel paar päeva või isegi paar nädalat. Laiskus on investori hea sõber. Börsil on päevi, kui kõige mõttekam plaan on kalale minna. See pole minu mõte, seda on öelnud Merivälja päritolu Ameerika investor Alexander Elder.

Ma ei tahtnud ka müüa, sest ei teadnud, kui kaua langus kestab. Paari aktsia puhul kaalusin pigem juurde ostu seisaku ajal. Igatahes tundus, et igatsetud finantsvabaduseni on veel pikk tee minna, ning otsustasin end veidi harida ja vanu unustatud tõdesid üle korrata. Enese koolitamine on alati hea idee.

Hakkasin turult otsima ka korraliku dividenditootlusega infrastruktuuride aktsiaid, vaatama läbi nende ajaloolisi hinnagraafikuid. Otsustasin, et USA aktsiaid ei hakka ma eraldi ostma, sest need tulevad Swedbank Robur fondide kokteilis niikuinii kaasa, aga Euroopa energiafirmasid võiks ju üritada. Sa ostad ju poest ka džinni ja tooniku ning segad ise kokku. Ma ei unistanud finantsvabadusest, tahtsin lihtsalt teha mõned head tehingud ja ehitada üles korraliku aktsiaportfelli. Ma ei ole roheline, pigem kogemustega väikeinvestor, kes tegutseb aktsiaturul aastast 1995.

 

Esimese kolme nädala kokkuvõte

 

Teisipäeva, 21. septembri hommikuks olid mu aktsiad 168 euroga miinuses. Olin olnud selgelt liiga optimistlik. Muidugi tundsin alateadvuses ja teadsin ka praktiliselt, et september ja oktoober võivad olla ohtlikud kuud. Merko oli kukkunud 8,25 protsenti ja Kaubamaja 8,02 protsenti. Ma ei tundnud end väga lollina ega lõksuveetuna. Olin neid riske ette kujutanud ja tundsin veidi turupsühholoogiat.

Septembri alguseks oli üks ajaloo pikemaid tõuse selgelt läbi saanud ja kõik aktsiaturud olid punases. Ka Swedbanki Robur fondid tootsid innukalt miinust. 21. septembri hommikul oli plussis vaid üks investeering – Saksamaa tuuleenergiatootja RWE aktsia. Seegi rõõm kadus pealelõunal. Fondidega olin 2,5 protsenti miinuses. Olin ostnud fonde siltidega globaalne, Euroopa, kõrged dividendid, tervishoid ja tehnoloogia ning suutnud teenida 182 eurot miinust, mis oli kasvamas.

Kui siseneda fondide ja indeksaktsiate rebaseurgu, siis saab selgeks, et need on kokteilid aktsiatest: kõige tuntumaid maailma ettevõtteid kuni 5 protsenti ja ülejäänud kuulsusi kuni 2 protsenti. Seejuures Swedbanki Robur fondides oli tihti lõviosa investeeritud USA aktsiatesse ning ülejäänud Aasiasse ja Euroopasse. Indeksaktsiate puhul saaks fookust ja sihikut täpsemini seadistada, määratledes geograafilise piirkonna või tööstusharu. See on kogu tõde.

Portfelli jaotasin kolmeks. Pool on fondides, veerand Eesti aktsiates ja veerand Euroopa energiasektori aktsiates. Lisaks Eesti aktsiatele sai ostetud Saksamaa, Soome ja Taani energiasektori aktsiaid. Kui autoostu saab edasi lükata, siis elektrienergia- ja veefirmadele tuleb ära maksta esimeste seas.

 

RWE AG

Esimene ost oli RWE AG, mis on Saksamaa tuulenergiatootja. Eelmise buumi ajal 2007. aasta lõpul ründas RWE aktsia 100 euro piiri. 2021 oli esimese poolaasta müügitulem 8,4 miljardit eurot ja puhas sissetulek 1,4 miljardit eurot. 2020 maksis ettevõte dividende 0,85 eurot, P/E suhe 20,49. RWE omanike hulka kuulub maailma suurim investeeringute haldaja BlackRock. Nemad juba ei eksi. 20. septembril tegin orderi 30 aktsiale hinnaga 32,35. Tol päeval oli see väheseid tõusvaid aktsiaid, mille põhjuseks olid vist jutud, et tuul on hea roheline energia. 6. detsembril olen võidus, hind on 35,22.

Veel omandasin Saksamaa suurt energiaettevõtet E.ON, mis on ka korralik dividendide maksja. E.ON on tõusnud aastaga 23 protsenti ja kaupleb tasemel 11,30 eurot, mis on tunduvalt madalam kui detsembri 2007 tipp 42,40 eurot.

 

Fortum OY

Heitsin pilgu ka Fortumile, mis on Soome riiklik energeetikahiid, mille aktsiatest 50,76 protsenti kuulub Soome valitsusele ehk peaministri büroole. Suuromanike hulka kuulub ka kõikvõimalikke Soome pensionifonde ja muidu investeerimisfonde. Ettevõtte peakontor asub Espoos, olen seal kunagi pressikonverentsil käinud. Ettevõte tegutseb eeskätt Põhja- ja Baltimaades, Poolas ja Venemaal ning varustab elektriga ka Eestit ja Lätit. Ettevõttele kuulub hulk elektrijaamu, nii tuumaenergia, hüdroenergia kui ka tuuleenergia tootjaid. Fortum OY tulu on 50 miljardit eurot ja turuväärtus 25 miljardit eurot. P/E suhe on 19 ja dividendimäär 5 protsendi ringis, mis on võimaldanud maksta kuni 1,10 euro suurust dividendi. Esmasel hinnangul on tegemist lollikindla aktsiaga, millega ei saa eksida, kuigi võimalik on lühiajaline langus. Mõtlesin hetke ja ostsin Fortumit 30 tükki hinnaga 26,42 eurot.

Rohkem autorist 

https://www.apollo.ee/catalogsearch/result/?cat=0&q=Paavo+Kangur